{"id":1,"date":"2021-03-21T18:56:21","date_gmt":"2021-03-21T16:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/dev\/?p=1"},"modified":"2021-03-21T18:56:21","modified_gmt":"2021-03-21T16:56:21","slug":"kiindumusteooria","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/kiindumusteooria\/","title":{"rendered":"Kiindumusteooria"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

KIINDUMUSTEOORIA<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Kiindumusteooria v\u00e4idab, et esimestel eluaastatel on meie arengu jaoks kriitiliselt oluline tugev emotsionaalne ja f\u00fc\u00fcsiline kontakt \u00fche esmase hooldajaga. Kui see kontakt on tugev ja meil on turvaline kiindumussuhe, siis tunneme ennast ka maailma avastamisel turvaliselt.<\/p>

\"\"Me teame, et on olemas turvaline tagala, kuhu saame igal ajal naasta. Kui meie kontakt on n\u00f5rk, siis on meil ebaturvaline kiindumussuhe. Me kardame eemalduda v\u00f5i avastada seda \u00fcsna hirmutava v\u00e4ljan\u00e4gemisega maailma, sest me pole kindlad, kas me saame tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Turvalise kiindumussuhtega inimestel on v\u00e4idetavalt parem usaldusv\u00f5ime, nad on v\u00f5imelised teistega kontakti looma ja on seet\u00f5ttu elus edukamad. Ebaturvalise kiindumussuhtega inimesed kipuvad teisi mitte usaldama, nende sotsiaalsed oskused on puudulikud ja neil on probleeme suhete loomisega.<\/p>

Kiindumussuhe jaguneb turvaliseks ja kolme t\u00fc\u00fcpi ebaturvaliseks kiindumussuhteks:<\/p>

  • \u00e4rev\/ambivalentne,<\/li>
  • \u00e4rev\/v\u00e4ltiv ja<\/li>
  • \u00e4rev\/kaootiline (desorganiseeritud)<\/li><\/ul>

    Stressisituatsioonis reageerivad esimesed kolm organiseeritult, viimane aga desorganiseeritult.<\/p>

    \"\"<\/p>

    Teooria paremaks m\u00f5istmiseks kasutame n\u00e4itena h\u00e4rra ja proua Smithi, kellel on 4 last: Luukas, Anni, Joe ja Amy.<\/p>

    Smithid on armsad lapsevanemad, kes kallistavad oma lapsi, hoiavad silmsidet, r\u00e4\u00e4givad soojalt, ja on alati oma laste jaoks olemas. Kuid \u00fchel p\u00e4eval j\u00e4\u00e4b h\u00e4rra Smith v\u00e4ga haigeks ja sureb<\/strong>. Proua Smithi jaoks muutub elu n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga raskeks. Ta p\u00e4evad m\u00f6\u00f6duvad t\u00f6\u00f6tades, \u00fcritades samal ajal oma laste eest hoolitseda. Mis on v\u00f5imatu \u00fclesanne.
    Kuueaastasena on Luukase aju suuremas osas v\u00e4lja arenenud, tema iseloom on tugev ja tema maailmavaade on aluse saanud.<\/p>

    Uus olukord ei m\u00f5juta teda v\u00e4ga s\u00fcgavuti \u2013 ta teab, et tema turvapaik \u2013 ema \u2013 on endiselt alati olemas. Ta tunneb ennast turvaliselt kiindununa. Hiljem saab temast usalduslik ja optimistlik noormees. Tema minapilt on positiivne.
    \"\"Annil, kes on kolmeaastane, on raske toime tulla uues olukorras t\u00e4helepanu puudumisega. Anni jaoks k\u00e4itub ema n\u00fc\u00fcd ettearvamatult. Laps on \u00e4revuses nende suhte p\u00e4rast ja selle tagaj\u00e4rjel muutub klammerduvaks. Ema t\u00e4helepanu saamiseks peab ta t\u00f5stma emotsionaalset seisundit ja k\u00f5vemat h\u00e4\u00e4lt tegema. Kui ema l\u00f5puks reageerib etteaimatava reageeringuga, k\u00e4itub Anni ise ambivalentselt ega n\u00e4ita oma t\u00f5elisi tundeid. Hilisemas elus arvavad teised, et Anni on ettearvamatu v\u00f5i tujukas. Tema minapilt on v\u00e4hem positiivne. Tema kiindumusmuster on \u00e4rev ja vastuoluline.
    Kaheaastane Joe veedab oma p\u00e4evad onu juures, kes teda armastab, kuid arvab, et hea kasvatus t\u00e4hendab rangust. Kui v\u00e4ike Joe n\u00e4itab liiga palju oma emotsioone v\u00e4lja v\u00f5i on liiga valjuh\u00e4\u00e4lne, saab onu vihaseks ja m\u00f5nikord ka karistab. See hirmutab Joe\u00b4d. Ta \u00f5pib, et hirmu v\u00e4ltimiseks, peab ta v\u00e4ltima oma tunnete v\u00e4ljendamist, seda ka teistes olukordades. T\u00e4iskasvanuna j\u00e4tkab ta sama strateegiat ja tal on probleeme suhete loomisega. Tema pilt endast on k\u00fcllatki negatiivne. Tema kiindumussuhtemuster on \u00e4rev ja v\u00e4ltiv.<\/p>

    Amy, kes on ainult \u00fcheaastane, saadetakse lasteaeda. Sealsed kasvatajad on halvasti koolitatud, \u00fcle t\u00f6\u00f6tanud ja sageli v\u00e4ga stressis. M\u00f5ni on lausa kuritahtlik. Amy muutub seet\u00f5ttu \u00e4revaks nendesamade inimeste p\u00e4rast, kellelt ta otsib turvalisust \u2013 konflikt, mis lammutab t\u00e4ielikult tema arusaamise armastusest ja turvalisusest. Kuna ta kogeb hirmu ilma lahenduseta, \u00fcritab ta v\u00e4ltida k\u00f5iki sotsiaalseid olukordi. T\u00e4iskasvanuna ta ei usu, et on armastust v\u00e4\u00e4rt. Tema minapilt on v\u00e4ga negatiivne. Ta kiindumusmuster on \u00e4rev ja kaootiline.<\/p>

    Meie kiindumusmuster kujuneb meie elu k\u00f5ige esimestel aastatel \u2013 ajal, mil oleme liiga v\u00e4ikesed, et oma \u00e4revusest teada anda ja selle tagaj\u00e4rjel v\u00f5ime kogeda k\u00f5rget stressitaset. Siis toodab adrenaliinin\u00e4\u00e4re, meie neerupealne, stressihormoone, adrenaliini ja kortisooli. S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus suureneb, verer\u00f5hk t\u00f5useb ja me muutume valvsamaks. Kui seda juhtub liiga sageli, siis nimetakse seda toksiliseks (m\u00fcrgitavaks) stressiks. M\u00fcrgiseks, kuna see kahjustab lapse aju arengut ja n\u00f5rgestab immuunsuss\u00fcsteemi. Looteperioodil v\u00f5i v\u00e4ga varases eas v\u00f5ib toksiline stress muuta isegi geneetikat, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada meie tervist isegi aastak\u00fcmneid hiljem.<\/p>

    \u201cTundmatut olukorda\u201c simuleerides saame kiindumusmustrit hinnata juba aastavanusel lapsel. Selleks laseme lapsel m\u00f5ni minut toas emaga m\u00e4ngida. Siis j\u00e4etakse laps \u00fcksi. V\u00f5ti on lapse reaktsioonis, kui ema naaseb. Turvaliselt kiindunud lapsed tavaliselt k\u00f5igepealt kallistavad oma ema, siis rahunevad ja saavad l\u00f5puks uuesti m\u00e4ngima hakata. Ebaturvaliselt kiindunud lapsed v\u00f5ivad olla ambivalentsed ja v\u00e4ltivad. M\u00f5ni ei suuda nutmist l\u00f5petada v\u00f5i keeldub edasi m\u00e4ngimisest.<\/p>

    Esimeste eluaastate kiindumussuhte pikaajalised m\u00f5jud on h\u00e4sti dokumenteeritud. Kiindumusteooriat kasutades suutsid Minnesota \u00fclikooli teadlased ennustada 77% t\u00e4psusega juba 3-aastaselt, kas laps suudab keskkooli l\u00f5petada. \u00dches teises uuringus paluti Harvardi tudengitel hinnata, kui l\u00e4hedastena nad ennast oma vanematega tundsid. 35-aastat hiljem uuriti nende tervist. 91%-l neist, kes \u00fctlesid, et neil oli oma emaga \u00fcsna katkine suhe, diagnoositi ka terviseprobleemid, sealhulgas p\u00e4rgartert\u00f5bi, h\u00fcpertensioon ja alkoholism. Neil, kes olid kinnitanud, et suhted olid head ja soojad oli halvema tervise n\u00e4itaja vaid 45%.<\/p>

    On ka teine p\u00f5hjus, miks esimesed eluaastad v\u00e4\u00e4rivad erilist t\u00e4helepanu. See aeg on kogu j\u00e4rgneva elu k\u00e4itumiste l\u00e4htekoht. Laps, kes on kaheaastaselt turvaliselt kiindunud, suudab juba lasteaias s\u00f5pru leida. Nende maailmapilt tugevneb iga suhtega ja neil kujuneb optimistlik hoiak. Selle tulemusel loovad nad head suhted koolis, siis \u00fclikoolis ja hiljem t\u00f6\u00f6l. V\u00e4ga ebaturvaliselt kiindunud lapsed v\u00f5ivad k\u00f5ik sellised v\u00f5imalused kaotada.
    Kiindumusteooria rajaja, ps\u00fchholoog John Bowlby on v\u00e4itnud: \u201eMida ei saa r\u00e4\u00e4kida emaga, seda ei saa ka iseendaga r\u00e4\u00e4kida.\u201c Teisis\u00f5nu, kellel on ebaturvaline kiindumussuhe, ei pruugi iseennast p\u00e4ris h\u00e4sti m\u00f5ista. Et teada saada, kes nad on ja mida nad tunnevad, peavad nad v\u00f5ib-olla ajas v\u00e4ga palju tagasi minema.<\/p>

    Allikas: T\u00f5lge Youtube videost “The Attachment Theory – How childhood affects life”<\/em><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t

    \n\t\t\t\t\t\t
    \n\t\t\t\t\t
    \n\t\t\t
    \n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    KIINDUMUSTEOORIA Kiindumusteooria v\u00e4idab, et esimestel eluaastatel on meie arengu jaoks kriitiliselt oluline tugev emotsionaalne ja f\u00fc\u00fcsiline kontakt \u00fche esmase hooldajaga. Kui see kontakt on tugev ja meil on turvaline kiindumussuhe, siis tunneme ennast ka maailma avastamisel turvaliselt. Me teame, et on olemas turvaline tagala, kuhu saame igal ajal naasta. Kui meie kontakt on n\u00f5rk, siis […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":5560,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"content-type":"","advanced_seo_description":"","jetpack_seo_html_title":"","jetpack_seo_noindex":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[27],"tags":[28],"class_list":["post-1","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-lapse-areng","tag-veebikonverents"],"blocksy_meta":{"styles_descriptor":{"styles":{"desktop":"","tablet":"","mobile":""},"google_fonts":[],"version":6}},"acf":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/DSC_3408.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5560"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meaningfultalks.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}