Tähelepanu koolijuhid ja haridustöötajad...
Eesti tippkoolitajad hakkavad jagama parimaid aktiivõppe metoodikaid õpioskuste omandamiseks ning soovitusi usaluslike suhete loomiseks videokursusel “KUIDAS ÕPETAJANA HÄSTI HAKKAMA SAADA JA ÕHINAGA ÕPETADA?”.
Oled sa vahel tundnud, et muudatused õppetöös tekitavad ärevust ja keeruline on pingelistes olukordades rahulikuks jääda? Mismoodi juhendada õppimisprotsessi nii, et õpilane õpiks õppima, näeks selleks erinevaid võimalusi?
Elutempo on väga kiire ja mõistmisele, miks ma nii käitun, mõtlen või ütlen, on liiga vähe aega. Ma ei jõua endasse vaadata ja muutunud olukord ühiskonnas tekitab pingeid.
Puudujäägid enesekohastes ja sotsiaalsetes oskustes toovad kaasa mitmesuguseid probleeme – endassetõmbumine, heade sotsiaalsete suhete puudumine, puudujäägid enesekehtestamises, agressiivne käitumine, vaimse tervise probleemid jne.
Mured meie igapäevases toimetamises ja see (halb) stress tuleb asjolust, et me ei sea asju tähtsuse järjekorras. Ei erista, mis on paratamatus ja mis on kokkulepe, mis on tarvilik ja mis piisav, mis vajadus ja mis toredus.
Kuidas enda aega ja tegevusi paremini planeerida, et mitte tunda ajapuudust?
Kuidas hoida motivatsiooni nii endas kui ka õpilases, suunata nende käitumist ja neid õppima saada?
Nii, et saaksime lapsi parimal moel toetada ja olla kohal kui neil on mõni mure.
Kas igapäevane õppekorraldus võib tekitada Sulle praegusel kujul stressi ja jõuetust?
See videokursus on Sulle kui tunned, et:
- Vajad teadmisi, kuidas ennast õpetajana paremini kehtestada?
- Ei suuda hoida ennast vaimselt tasakaalus?
- Vajad teadmisi, kuidas ennast rohkem väärtustada?
- Vajad teadmisi konflitide lahendamise osas?
- Soovid teada, kuidas luua positiivseid suhteid laste, lapsevanemate ja kolleegidega?
- Ei suuda toime tulla muudatustega mis toimuvad kiiremini kui jõuad järge pidada?
- Jääb puudu loovusest ümbritsevat keskkonda õppetöös ära kasutada?
- Vajad konkreetseid metoodikaid ja kogemusi, kuidas õppetööd paremini korraldada?
Kursuse läbides:
- Muutub Sinu käitumine ja suhtlemine vabamaks ja avatumaks
- Õpid, kuidas tulla toime oma emotsioonidega.
- Õpid looma turvalist ja õpetlikku keskkonda, mis võimaldab õppida enda käitumist reguleerima ning teistega tõhusalt suhtlema.
- Kavandad põnevaid tunde huvitavate meetoditega.
- Lähened tundide planeerimisele mänguliselt.
- Koged, miks on tunni alguses vaja häälestust ning tunni lõpus analüüsi.
KURSUS SISALDAB 9 MOODULIT JA SAAD NENDEGA TUTVUDA SIIN
Videokursus sisaldab:
- 34 tundi videoloenguid
- Juhendeid ja õppematerjale
- Praktilisi harjutusi
- Tunnistusi, kursuse täismahus osalejatele
- Inspireerivaid liikumispause, mida saab hiljem ka õpilastele jagada.
- Privaatne grupp, et jagada ideid ja kogemusi kursuse läbimise käigus
- Videokursuse keskkonda ligipääsu 6 kuuks
- Kokku on kogu programmi maht hinnanguliselt 70h (30 tundi loenguid + 36tundi teadmiste praktikasse rakendamine
Sellel põneval teekonnal juhtub nii mõndagi erakordset ja saad teada:
Mismoodi viia õppimisfaasi läbi nii, et õppija oleks aktiivne.
Miks peab õppija olema aktiivne? Mida see tähendab?
Kuidas seda saavutada?
Kuidas kavandada õpet nii, et tegevuste kaudu tugevneks suhe õpilastel omavahel ja ka õpetajaga? Miks see oluline on?
Mismoodi toimetada klassiruumis, mismoodi distantsõppes, nii et õpilane on see, kes enim toimetab ja asjatab?
Kuivõrd saab klassiruumi tunnikava üks ühele tõlkida veebiõppesse?
Millega veebis arvestada? Mis õppijat toetab: seda nii klassis kui ka veebis?
Mismoodi juhendada õppimisprotsessi nii, et õpilane õpiks õppima, näeks selleks erinevaid võimalusi?
Kuidas teha nii, et õppija oleks teadlik õppimisest?
Mis roll on tagasisidel, kuidas seda anda veebis ja klassis; mismoodi suunata õppijat end ise tagasisidestama, analüüsima ning eesmärke seadma ja nendest lähtuvalt reflekteerima nii tunni lõpus kui ka ühe õppeelemendi ja kursuse lõpus?
Mismoodi viia läbi refleksiooni, nii et õpetaja saaks vajaliku tagasiside õppijate arengu kohta ning õpilane näeks, mis on omandatud, millega peaks veel tööd tegema?
Mida tähendab traumateadlik kool?
Mis on õpilaste stressi ja trauma sümptomid? Kuidas toetada õpilaste vaimset tervist? Kuidas luua koolis teadlikult heaolu, mis toetab tema kogukonna potentsiaali ja arengut?
Parimaid aktiivõppe teadmisi, enesearengu lahendusi ja suhtlustehnikaid jagavad oma ala tippkoolitajad
Toivo Niiberg
Olen kokku töötanud õpetaja ja õppejõuna erinevates koolides ja kõrgkoolides43 aastat. Praegu olen pensionil ja töötan poole koormusega Maarja Külasõpetaja-nõustajana. Oma elus olen kõige rohkem õppinud ja täiendanud ennastpsühholoogias ning seda kokku 13 aastat. Olen lõpetanud 5 kõrgkooli. Omanteadusmagistrikraade psühholoogias, loodusteadustes ja aianduses. Minu suleston ilmunud 98 trükist, millest 6 on luulekogud. Olen Eesti Ajakirjanike Liidu,Eesti Humoristide Liidu ja Eesti Koolipsühholoogide Seltsi liige. Tähtsamadautasud: Eesti Luuleliidu Luulekevade laureaat, 1987; Eesti luuleliidu KuldseKaselehe laureaat, 1992; Maalehe parim aasta kaastöötaja, Maalehe Oskarilaureaat, 1998; Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli aastaõppejõud, 2008; RäpinaAianduskooli aumärk, kauaaegse tulemusliku töö eest, 2009; Põlvamaa Aastakoolitaja, 2013.
Kairi Kuusma
Koolituskeskonna Innermind looja, nõustaja, kehapsühhoterapeut ja konstellöör.
Hariduskäik: 3 aastane perekonstellatsiooni väljaõpe, 3 aastane keha psühhoteraapia väljaõpe, 3 aastane transpersonaalne hüpno- ja psühhoterapeudi väljaõpe
Akrediteering: European Association of Psychotherapy, Kehapsühhoteraapia ühingu SOMA liige, Eesti Proffesionaalsete Konstellööride Assotsatsiooni liige.
Jaana Saar
Rahvusvaheliselt sertifitseeritud keha- ja psühhoterapeut, süsteem-struktuursete lahenduste terapeut (konstellatsioonid), psühhogenealoog ja koolitaja. .
Kõige enam võtab minu, 8 aastaga väljakujunenud käekirja kokku: transpersonaalne ja terapeutiline. Ehk nii nagu iga inimene on erinev, nii on ka lähenemisviisid ja terapeutilised võtted kohandatud vastavalt kliendile. Inimene on terviksüsteem ja kui kuskil on raskus, siis mõjutab see kõike millega kokkupuututakse – pere, suhted, töö, lapsed, tervis, generatsioonid jne. Seega, ükskõik milline mure on, peegeldab see alati mingit tasakaalutust inimeses. Kas see on seal ammu, päritud või hiljuti tekkinud, ei ole vahet. Kõigel on põhjus ja seetõttu ka tagajärg. Ja lapseiga on kõige selle vundament. Milliseks see kujuneb, sellest sõltub ka sinna peale kerkiv „maja“ ehk täiskasvanud naine või mees.
Romet Vaino
Sattusin looduse lummusesse juba varajases lapsepõlves. Kui keskkooli lõpuni möödus vaba aeg kalavetel ja metsades-rabades linde-loomi otsides, siis hilisem periood viis mind aastateks loodusest eemale.
Läbi ebaõnnestunud karjäärivalikute ja läbipõlemise leidsin ootamatult enim tuge just loodusest ja meievaheline side sai läbi emotsionaalsete tagasilöökide taastatud.
Äkitselt hakkas mulle huvi pakkuma kõik see, mis silmale nähtamatu – loodusmaastike mõju inimpsüühikale ja -füsioloogiale. Pean end iseõppijaks, kes püüab teaduslikud selgitused siduda isiklike kogemustega.
Olles vahetanud kontoritöö matkajuhiks, vabakutseliseks kirjutajaks ja hobifotograafiks olemise vastu, otsin nüüd võimalusi ja viise kuidas juhatada ka teisi inimesi teadlikuma looduses kulgemise ja tugevama vaimse tervise suunas.
Urme Raadik
Imago suhteterapeut ja Imago töötubade koolitaja. Urme usub, et “õnne valemiks” on kvaliteetsed lähisuhted. Omandades teadmised ja tööriistad saame võtta vastutuse oma elukvaliteedi eest, mis annab meile uskumatu jõu ja väe.
Olen ise pikas suhtes ja kogenud aja jooksul nii tõuse kui ka mõõnu. Imago on aidanud mul iseendast ja oma kaaslasest väga palju teadlikumaks saada. See ei tähenda, et täna minu elus ei oleks probleeme. Olles aga teadlik on võimalus hakata märkama probleemides meie arengut ja kasvukohti – tervitama neid rõõmu ja uudishimuga. Tean täna, et suhet on võimalik muuta oma unistuste suhteks – võti on just minu enda käes.
Minni Aia-Utsal
Õpib Tartu Ülikoolis doktorantuuris ja õpetab TÜ haridusteaduste instituudis tulevasi õpetajaid ja sotsiaalpedagooge. Koolitab koostöös Viking Securityga haridusasutuste töötajaid agressiivse käitumisega toimetuleku osas ning Tervise Arengu Instituudiga VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodikat. Minni südameasjaks on, et koolis töötavad spetsialistid kasutaksid enda töös enam tõenduspõhiseid metoodikaid ja tugineksid õpetamisel, kasvatamisel teadusele.
Aigar Vaigu
Aigar Vaigu on eesti füüsik.
Ta on teaduse populariseerija ning 2012. aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu poolt maailma parimaks haridussaateks valitud “Rakett 69” pikaaegne saatejuht, kohtunik ning ülesannete koostaja.
«Rakett» on olnud algusest peale üllatavalt populaarne. Võib-olla on populaarsuse taga tõsiasi, et see on tõesti kogupere saade. Tagasisidet tuleb väga palju, inimestel pole ükskõik, mis me ekraanil teeme. Mul on tunne, et tänu sellele saatele huvi teaduse vastu aina suureneb.
Me igatseme lihtsaid lahendusi. Elu on sageli keerulisem kui õpetus elust. Maailma kirjeldamisel peame mõtlema tõenäosustest.
Andres Juur
Andres Juur on teaduse populariseerija.
Andres Juur on noorte teadussaate “Rakett 69” teadustoimetaja ning Raadio 2 teadusminutite toimetaja. Ta on olnud tegev Teadusteatris ja osalenud Tähe perepäevade korraldamisel. 2005. aastast lööb ta kaasa Eesti Füüsika Seltsi Teadusbussi projektis.
Ta on õpetanud informaatikat ja füüsikat Puurmani Gümnaasiumis.Ta on valmistanud AHHAA keskusse mitu eksponaati.
2011. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhindamisel tunnustati teda ergutusauhinnaga valdkonnas “Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik või õpetaja”.
Jane Snaith
Olen MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja ja ühingu juhatuse liige aastast 2012. Aastast 2015 alates viin läbi koolitusi ja teemapäevi kiindumusteooria käsitlusest lapse arengut toetava keskkonna loomisel, 2020 aastast lisandusid traumateadlikkuse teemad. Lisaks on minu poolt tõlgitud USA lastepsühhiaatri B.Perry raamat “Poiss, keda kasvatati nagu koera”, Kim Goldingu “Sild üle rahutu vee. Jutustused, mis aitavad leida tee traumeeritud laste südamesse”, Dan Hughes’i “8 nurgakivi parimate suhete vundamendis” ja Nicola Marshalli „Kiindumussuhe. Käsiraamat õpetajatele“ , samuti Sarah Naish’i “Terapeutilise lapsevanema aabits”.
2020 lõpetasin Tallinna Ülikoolis sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe. Täiendõppena olen läbinud Tartu Ülikooli e-õppe kursused nii nõustamise ja psühhoteraapia alustest kui eneseanalüüsist, kuulanud TÜ psühholoogia magistri ettevalmistusloenguid, 2016 – 2018 läbisin DDP (Dyadic Developmental Psychotherapy) põhikursused, 2019 sain Trauma Competent Care programmi (TCC) koolitaja väljaõppe. 2021 läbisin Karyn Purvis Child Development Institute (Texas, USA) TBRI (Trust-Based Relatinal Intervention) – usalduslikel suhetel põhinev sekkumine – praktiku väljaõppe.
Reesi Kuslap
Reesi Kuslap on Viimsi Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning kursuse “Õpetaja kui juht” juhendaja. Reesit saab pidada õpetamise aktivistiks, ta on õpetajate koolitaja ning tudengite praktikajuhendaja. Ta on võtnud missiooniks propageerida õpetajaametit – tal on selleks omanimeline Youtube’i kanal ja Facebookist leiab ta nimega “Räppiv õpetaja Reesi”. Reesi on üles astunud mitmetes haridusteemalistes telesaadetes ja reklaamkampaaniates. Õpetajaameti leidis ta tänu programmile “Noored Kooli”, hiljem omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis.
Kristiine Kurema
Kristiine on eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes soovib iga päev olla õpetajana natuke parem, kui oli eile. Seega panevad professionaalse arengu võimalused tal silma särama, mistõttu võtab ta enamasti haridusega seotud väljakutsed vastu. Näiteks juhendas ta distantsõppe ajal koos kolleegidega Jõhvi gümnaasiumis õpetajaametiga seotud valikainet ja Tartu ülikoolis eesti keele didaktika kursust. Õpetajana soovib ta ennekõike pakkuda õppijatele loovaid ülesandeid, mis ärgitavad noori pingutama, jõudma uudsete lahendusteni ning looma seoseid seniste teadmiste ja igapäevase eluga. Kristiine usub, et tõhus õppimine toimub heas koostöös, mille aluseks on õpetaja usalduslik suhe õppijatega.
Kristi Jõeorg
Mul on imeline perekond, kelle eest ma olen iga päev tänulik. Olen viimased 15 aastat tegutsenud tööohutuse valdkonnas, kus üheks osaks on ka psühhosotsiaalne kliima ettevõttes. Alustasin 2019 aastal õpinguid, mille lõpetamisel saab minust psühhoterapeut.
Miks ma läksin seda valdkonda õppima? Mida enam ma enda tänases töös ja ennast ümbritsevate inimestega suhtlen, näen, kui tähtis on lapse vaimse tervise mõju tema täiskasvanuikka liikumisel ja enesega toimetulekul.
Minu suureks missiooniks ja kireks on viia lapsevanemateni teadmisi, mis aitab olla parem lapsevanem ja ka lapsevanemaks olles iseennast hoida.
Lilian Promet
Me kardame elus liiga paljut! Pelgame ebaõnnestuda, lähedaste arvamust ja meil on pidev hirm materiaalsete asjade pärast. Praegu ma tean, kui vajalik on teadvustada hirme ja väljakutseid, mõista, et elu ongi täis takistusi ja me ei pea neid eitama, vaid hoopis treenima end nendega silmitsi seisma.
Aastal 2015 läbisin laste jooga õpetaja kursused ja alates sellest ajast olen täiendanud end nii täiskasvanute kui laste vaimse tervise teemadel. Olen aru saanud, kui palju vajavad lapsed tähelepanu ja kvaliteetaega ning vanemad teadlikkust – just sellepärast sai loodud ettevõtmine Meaningful Talks.
Milline saab olema see põnev teekond?
Kõik alltoodud teemad on seotud tervikpildi loomisega. Videokursus on üle ehitatud süsteemselt, nii et esialgu oled fookuses Sina ise, seejärel suhted ning loodus- ja koolikeskkond.
I OSA - ENESEARENG
Millised on minu reaktsiooni- ja käitumismustrid?
Reaktsioonimustrid aitavad meil ennast paremini mõista. Aitavad mõista inimesi meie ümber. Tuleb selgus oma alateadlike käitumiste osas. Ja ka meie vanemate ja laste käitumiste mõistmine.
Lapsepõlve asjad, minu käivitajad ja mõjutajad, kuidas olen isiklikult kujunendud selliseks nagu täna olen.
Miks see teema oluline on?
Saades teadlikuks ja võttes omaks oma reaktsioonimustrid, haavatavuse ning maskid, mida oleme loonud oma kannatuste varjamiseks ja valu vähendamiseks, suudame liikuda iseendale lähemale. Oluline on mõista, et meie maskid on meile olnud toeks, vähendanud valu ja aidanud ellu jääda. See aitab meil paremini mõista nii meie vanemaid kui ka lapsi. Meie käitumine ja suhtlemine muutub vabamaks ja avatumaks.
II OSA - SUHTED
Kuidas hoida ja luua, häid omavahelisi suhteid?
Tunnet turvaline väljendamine on loomulik ja energiat andev ning nende sagedane tagasihoidmine võib kahjustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning seda mitte ainult lastel vaid ka täiskasvanutel.
Meie “õnne valemiks” on kvaliteetsed lähisuhted. Harvardi Ülikooli pikaajaline uuring (Grant Study) annab kinnituse, et toimivad lähisuhted on eduka ja õnneliku elu aluseks. Paraku ei õpetata meile, mis on siis need toimivad lähisuhted ja kuidas neid luua. Eksisteerib uskumus, et “õige suhe” peaks iseenesest toimima.
ÕPPEKESKKOND
Kuidas kavandada õpet nii, et tegevuste kaudu tugevneks suhe õpilastel omavahel ja ka õpetajaga?
Kõik algab suhtest. Kui on loodud usalduslik suhe nii õppija kui ka klassi vahel, siis saab loovalt edasi minna ja kõik on võimalik. Suhe grupijuhiga ja suhe grupis omavahel: Moreno näitel. Kui suhe on käes, grupp on koos, siis on kõigevägevam kohal ehk kõike saab teha.
Millega hoida põnevust üleval? Iga kord on tunnis midagi uut, õppija peab pingutama, samas on turvaline. Arendab nii loovust kui ka teisi 21. saj oskuseid ja üldpädevusi.
Tundide osad: häälestuse vajalikkus nii õpilasele kui ka õpetajale+ suhte loomine. Tutvumine häälestusharjutuste kaudu.
LOODUSKESKKOND
Sinu sees on olemas kõik vastused, kui sa neid vaid kuuled ja kuulad – võtad vaikuse hetked kuulata ennast päriselt. Kuulata oma ürginstinkte.
Statistika näitab, et nii täiskasvanud kui lapsed veedavad üha suurema osa oma elust siseruumides ja ekraanide taga. Sellest tulenevalt nõrgeneb meie side väliskeskkonnaga, mis omakorda võtab meilt ära oskuse kasutada loodust kui ressurssi isiklikuks heaoluks ja arenguks. Räägime põhjalikumalt sellest, kuidas looduskeskkonnas viibimine inimese ja eelkõige noore inimese vaimset ja füüsilist arengut toetab, kuidas lapsele seda maailma tutvustada ja kuidas teda kontakti loomisel loodusega toetada. Eesmärk anda osalejaile mõtteid ja juhiseid, kuidas nutiajastul siiski leida võimalusi laste suunamiseks loodusesse.
TRAUMATEADLIK KOOL
Teema aitab haridustöötajatel aidata lapsi, kelle taustal on väärkohtlemist, hooletusse jätmist ja/või erinevaid teisi traumakogemusi. Räägime sellest, kuidas hirmu relvituks teha, optimeerida õppimist ja toetada haavatava lapse tervenemise teekonda klassiruumis ja koolikeskkonnas. Käsitleme lühidalt, kuidas õpetajad saavad hakata mõistma trauma rolli, selle mõju lastele ja õppimisele ning kuidas õpetajad saavad muuta traumast mõjutatud lastega suhtlemise ja reageerimise meetodeid.
Miks see teema oluline on?
Lapsepõlvetraumal võib olla otsene, vahetu ja potentsiaalselt ülekaalukas mõju lapse õppimisvõimele. Täna on aju ja neuroloogia kaasaegsetest uuringutest hästi teada, et laps, kes elab oma aju reageerivas osas, nö “hirmu ajus”, ei oma ligipääsu kõrgematele, täidesaatvatele funktisoonidele, seega on ka tema tema areng selle tõttu pidurdunud ja õpivõime madal. Sageli alustatakse traumakogemusega laste puhul lähenemisi ja sekkumisi valest otsast – ehk siis käitumis-kognitiivsetest tehnikatest ja lapse korrigeerimisest. Selline laps aga vajab eelkõige usalduse taastumist turvalise täiskasvanuga, mis on iga lapse tervikliku arengu alustalaks.
Mis juhtub kui jätan lahendamata?
Kuna trauma põhjustab lastele emotsionaalset või psühholoogilist kahju, võivad nad võtta kasutusele teatud käitumisviise või mõtteviise, mis viivad nad edasise trauma teele. Lapsed, kas otse oma korduvate toimingute kaudu (nt kasutavad nad kiiremini vägivalda) või nende tegude tagajärgede tagajärjel, mis ei sobi ühiskonna reeglite ja normidega (nt karistusmeetmed pärast reeglite/seaduste rikkumist) võivad saada uuesti traumeeritud ja nende probleemid ainult süvenevad. Sellised lapsed ei saavuta oma arengupotentsiaali, lisaks elavad nad pidevas häbitundes, kui teda võrreldakse teiste nö “toimetulevate” lastega, mis lükkab lapse veel enam sügavamale häbitundesse, ja sealt tulenevad taas uued emotsionaalsed ja käitumisprobleemid.
Mis muutub paremaks, kui otsustan selle teemaga tegeleda?
Traumateadliku lähenemisviisi rakendamisega saavad koolid muuta personali- ja organisatsioonitasandil paradigmasid, et ära tunda, mõista ja käsitleda traumast mõjutatud laste õppimisvajadusi. Selleks on vaja pühenduda koolikultuuri, tavade ja poliitika kujundamisele nii, et need oleksid tundlikud traumeeritud õppijate vajadustele. See jõupingutus mõjutab positiivselt koole ja muudab haavatavate õpilaste elukäiku.
MIDA ÕPETAJAD VIDEOKURSUSEST ARVAVAD:
“AITÄH, koolitajatele Reesi ja Kristiine! Inspireerisite, tõite taastundmise rõõmu, andsite põhjuse kirjutada endale märkmeid, äratasite uudishimu, andsite lootust, ütlesite välja valjusti minu mõtteid, ” olite ja olete kahe jalaga maa peal “
Terje
“Väga vajalik kursus, eriti noorele õpetajale. Mugav, et see kursus toimub veebis ega pea kusagile füüsiliselt kohale minema. Aja kokkuhoid.”
Lehti
“Ootasin seda loengutsükklit huviga. Need kaks meest, Aigar Vaigu ja Andres Juur olid kui sissetöötatud kindapaar. Nende iga loenguosa täiendas eelmist. Ja kõik oli põnev, veidi vanast aga enamus uuest, kaasaegsest lähenemisest koolipedagoogikale. Ja kuidas nad pidevalt teineteist peegeldades kinnistasid minu mõtetes kuuldut. Olen väga rahul. Ilmselt tahan neid veel kuulata. ”
Riina
“Väga hea loeng. Meeldis, et siit saab infot, mida saan oma töös praktiliselt kasutada. Samas on äratundmisrõõmu, et olen õigel teel. Eriti meeldiski see, et kui pöörad tähelepanu negatiivsele, siis saadki negatiivsust. (paraku elus sellega kõige enam ju eksitakse) Ei kasuta küll VEPAt, kasutan KiVa ja TOREt, aga põhimõtted on võrdsed ka TOREs on empaatia ning tolerantsuse kasvatamine ja koostööoskuste arendamine Tänan toreda loengu eest! ”
Ülle
“Kairi loengust sain väga palju taipamist olnule,valusatele kogemustele minu elus ja tean väga hästi millega tuleb veel tööd teha. Sain teada, et minus on mitmeid reaktsiooni mustreid eriti hästi tuli sõnavaras välja ja kuidas käitub erinevareaktsiooni mustri esindaja, kui on mingi agressiivne situatsioon. Praeguseks ma tean kuidas jälgida oma sisemist tasakaalu, kuidas leida sisemine tasakaal 3 osa vahel ja toime tulla oma reaktsiooni mustritega.”
Ilme
“Mulle meeldis väga Toivo Niiberg oma ala spetsialist, kogemuste ja tarkade soovitustega õpetaja. Headnipid oma tööst ja muidugi huumorimeel.”
Tatjana
Oleme kursuse headuses nii kindlad, et võtame kõik riskid enda kanda! Kui Sa ei ole tulemusega rahul, maksame sulle raha 100% tagasi.
Juhuks kui Sa siiski veel kahtled, kas videokursuse läbimine ikka annab õpetajatele loodetud tulemused…
Meil on sulle lahendus!
Kui teie kollektiivi õpetajad ei ole 30 päeva jooksul, peale kursusega lustamist leidnud enda jaoks ühtegi väärt mõtet või strateegiat, mida nad saaksid iseenda ja koolielu paremaks muutmisel rakendada, siis ilmselgelt ei ole see kursus nende jaoks ja me maksame rõõmuga kogu raha tagasi.
Piisab, kui kirjutad sellest aadressile info@meaningfultalks.eu ning annad meile teada, et see kursus ei ole teie kollektiivile ning me maksame kogu raha tagasi.
Oleme kursuse headuses nii kindlad, et võtame kõik riskid enda kanda!
VÄIKE KOOL
-
Kuni 10 õpetajat
-
34 tundi videolonguid
-
Aastane ligipääs
-
Liikumispausid
-
Enesepeegeldamise töövihik
-
Videokursuse materjale
keskmine KOOL
-
Vähemalt 40 õpetajat
-
34 tundi videolonguid
-
Aastane ligipääs
-
Liikumispausid
-
Enesepeegeldamise töövihik
-
Videokursuse materjale
SUUR KOOL
-
Rohkem kui 40 õpetajat
-
34 tundi videolonguid
-
Aastane ligipääs
-
Liikumispausid
-
Enesepeegeldamise töövihik
-
Videokursuse materjale
Küsimuste korral võta ühendust:
telefonil: 510 2133
emaili teel: ylle@meaningfultalks.eu
Virtuaalse kohtumiseni kursusel!
Kristi Jõeorg ja Lilian Promet