Viis asja, mis võivad kaugõppe kogu pere jaoks palju lihtsamaks muuta

Paljud lapsed alustasid 2020/21. õppeaastat kaugõppel. See on väljakutse, kuid siin on viis moodust, kuidas aidata oma perel e-õppe perioodist edukalt läbi minna.

Lugedes veel ühte laste koolist saadetud meili, soovin ainult ühte: et see kõik tunduks lihtsam! Kevad oli täis ootamatusi, järsult hakati kõike sulgema ja tuli käigu pealt uusi lahendusi välja mõelda. Nüüd aga proovime praegust olukorda, mis näib kontrolli alt väljas, maksimaalselt ära kasutada.

See pole sugugi lihtne. Kuid endise algklasside õpetajana olen avastanud, et need viis nippi on olukorda meie kõigi jaoks lihtsamaks muutnud ning plaanime need e-õppe jätkudes jälle kasutusele võtta.

  1. Muutke söömine lihtsaks

Tundub, et kodus olles tahetakse pidevalt süüa, eriti lapsed! Kevadel, kui olime kaugõppel (kasutan meie-vormi, sest me kõik õppisime selle käigus midagi), oli tunne, nagu keegi koguaeg sööks. Kuidas mu kolm last – 15-, 14- ja 12-aastane – üldse õppida said, kui nad pidevalt söömisele keskendusid?

Meie köögist oli saanud 24-tunnine söökla. Parim viis seda olukorda muuta oli korraldada päevi nii, nagu peaksime kodust väljuma. Selleks hakkasime lõunasööke ja snäkke eelmisel õhtul kaasa pakkima. Õppimine kulgeb nõnda sujuvamalt ja kaob vajadus kogu aeg köögi vahelt käia.

Meelerahu lisanipp: õhtusöögi koju tellimine. Nii hea, kui mõnel õhtul nädalas ei pea mõtlema, mida õhtusöögiks teha.

 

  1. Nüüd liikuma!

Kui ekraani taga õppimist on palju, muutub eluviis sageli passiivseks. Teame, et meie lapsed peaksid end piisavalt liigutama, kuid miks on see nii oluline?

„Liikumine turgutab meie vaimset ja füüsilist tervist. Ringi jooksmine on iroonilisel kombel see, mis aitab meil maha istuda ja keskenduda. See kulutab üleliigset energiat, vabastab endorfiine ja paneb vere käima. Liikumine peaks kindlasti istuva e-õppega käsikäes käima,“ räägib New Jerseys tegutsev laste ja noorte arengu spetsialist Robyn Silverman (PhD).

Edukas kaugõpe eeldab, et laste päevas on ka liikumist. Selleks, et püsida aktiivsena, on hea planeerida hommikuks ja pärastlõunaks lühikesi liikumispause ning tekitada lõunasöögijärgne vahetund. Jooksuring ümber maja, 10-minutiline tantsupidu või isegi hularõnga hoidmine kirjutuslaua läheduses on kiired ja lihtsad viisid päeva liikumist juurde tekitada.

Meelerahu lisanipp: pane paika, et pärast koolipäeva on mõnda aega ekraanivaba aeg, võimalusel võiks seda veeta õues.

 

  1. Pane paika, millal tööpäev lõpeb

Kodus töötades ja õppides on lihtne töö tegemist (või õppimist) jätkata kauem kui vaja, sest alati on veel midagi, mida tegema peaks. See kõik on ju meile nii lihtsasti kättesaadav. Töötamise või õppimise lõpetamise aja paika panemine mõjub lastele hästi, sest aitab paremini juhtida aja jaotumist koolitöö ja lõbusate tegevuste vahel.

Kui koolipäev on lõppenud, tuleks arvutid ja koolitööd ära panna ning teha midagi muud.

Meelerahu lisanipp: leidlikud viisid pärast koolipäeva ümberlülitamiseks on väike jalutuskäik või väljasõit perega. Kas või mõne päeva alguses välja valitud mänguasjaga mängimine aitab aju koolirežiimilt kodurežiimile lülitada.

 

  1. Sõpradega veedetud aeg on vajalik 

Kaugõppes igatsevad lapsed tavaliselt kõige rohkem regulaarset sõpradega veedetud aega. Selle arvesse võtmine ja prioriteediks muutmine aitab suuresti kaasa laste vaimse tervise hoidmisele.

„Loovalt lähenedes saab suhelda näiteks videokõne teel, korraldades teineteisele vihjemängu või saates üksteise postkasti mõistatusi. Lapsed oskavad suurepäraselt kastist välja mõelda. Kui küsime neilt: „Kuidas sa saaksid oma sõpradega suhelda, kui nendega pole võimalik kokku saada?“ tekib neil hulgaliselt ideid,“ sõnas Katie Hurley, litsentseeritud kliiniline sotsiaaltöötaja ning raamatu „The Happy Kid Handbook and No More Mean Girls“ autor. „Kui lapsevanemad lähenevad sellele loominguliselt ja paindlikult, leiavad lapsed viise, kuidas oma sõprussuhteid hoida ja sõpradega koos aega veeta.“

Meelerahu lisanipp: leppige iga lapsega kokku päev, mil ta saab mõne sõbraga kohtuda. Kui lapsel on teadmine, et ta saab iga kolmapäev oma parimate sõpradega värskes õhus lustida, siis võib terve nädal sujuvamalt kulgeda.

 

  1. Pea meeles, et on oluline võtta aega ka üksiolemiseks

Kaugõpe võib tekitada isoleerituse tunnet või olukorra, kus ei jää aega iseendale. Kaugõppe puhul on õed-vennad ja vanemad alati kodus ning neile lisanduvad virtuaalselt ka õpetajad ja klassikaaslased. Sellises olukorras võivad lapsed ilma jääda olulistest asjadest, mis kaasnevad üksinda olemisega. Üksiolemine on tähtis – uuringud näitavad, et see võib aidata lõdvestuda ja stressi maandada (Nguyen et al. 2017).

Alustuseks võib lapsega igaks päevaks paika panna aja, mil ta saab üksi mängida. Päeva aitab seedida ka see, kui igaüks saab iga päev kindlal ajal üksi olla. See annab lisaks ka võimaluse päeva tegevused läbi mõelda ja taastuda.

Meelerahu lisanipp: pange kokku nimekiri ideedest, mida üksiolemise ajal teha. Näiteks lugemine, uinak, värvimine, korvpall, kiikumine, plastiliinist voolimine jne. Hoidke see nimekiri käepärast juhuks, kui keegi vajab abi sobiva tegevuse väljamõtlemisel.

Ja jäta meelde, et kõik ei saagi lihtne olema, nii et ära ole enda vastu liiga karm!

 

Allikad: https://www.researchgate.net/publication/319643109_Solitude_as_an_Approach_to_Affective_Self-Regulation

https://www.parents.com/kids/education/back-to-school/things-that-can-make-distance-learning-much-easier-for-the-entire-family/

Leave a Reply

Müügitingimused Privaatsustingimused
Copyright © 2021 Meaningful Talks