Toivo Niibergi raamat “Ela ja küsi”

28.00

Olen 44 aastat olnud õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Psühholoogiat olen õppinud ja ennast täiendanud kokku 13 aastat. Seega tekkis mul mõte sõnastada mulle loengutes ja seminaridel esitatud sagedasemad küsimused ja anda neile võrdlemisi lihtsad vastused.

Kategooria:

Kirjeldus

Autori pöördumine

Olen 44 aastat olnud õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Psühholoogiat olen õppinud ja ennast täiendanud kokku 13 aastat. Seega tekkis mul mõte sõnastada mulle loengutes ja seminaridel esitatud sagedasemad küsimused ja anda neile võrdlemisi lihtsad vastused.

Muidugi ei ole ma mingi kõiketeadja, seda enam, et paljuski on psühholoogias senini seletamatut ja teaduslikult põhjendamatut. Jah, tänapäeval võib internetiavarustest leida vastuse igale küsimusele ja tõestada just seda, mis kellelegi näib tõene või mis teda teatud olukorras toetab. Olen püüdnud vastustes olla aus, viidata autoritele ja teaduslikele avastustele, aga jätnud ka lugejale enda arendamiseks hingamisruumi.

Kahjuks ei saa keegi kellelegi vägisi nõu anda. Loodan, et vastused on küllalt arusaadavalt sõnastatud ja suunavad lugejat ise edasi tegutsema ning täit tõde otsima. Öeldakse ju, et ükski küsimus ei ole rumal ja sellele vastamine arendab igati ka vastajat ennast, seades ka talle ette uued küsimused.

 

Tänudega,
Toivo Niiberg − psühholoog, õpetaja, nõustaja

 

Sisukord:

  1. Levinumad kompleksid, käitumisviisid ja enesekehtestamine    7
  2. Laps ja teismeline    33
  3. Stress, toimetulek ja eneseabi    79
  4. Abielu, intiimsus ja seks    125
  5. Suhtenõustamine    157
  6. Nali naljaks    191
  7. Minapilt ja imago, egoism ja nartsissism    207
  8. Töö ja kollektiiv, juht ja juhtimine     233
  9. Väärikalt vananemine     289
  10. Küsimusi argielu psühholoogia vallast    343
  11. Õnnelikkus ja positiivsus    405

 

Näited:

  1. MIS ON ENESEKEHTESTAMINE?
    Enesekehtestamine eeldab esmalt enesega head läbisaamist ja enesevalitsust. Minu TÜ õppejõud Maie Kreegipuu sõnastas enesekehtestamise järgmiselt: Enesekehtestamine – kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ning rohkem ja paremini, kui nad ilma sinuta oleksid saanud. Mõlemal on lõpuks hea olla. Olen seda mõtet veidi lihtsustanud ja minu definitsioon on: Enesekehtestamine on sotsiaalne oskus elada ise täisväärtuslikku elu ja lasta teistel elada, jäädvustada ennast ning väärtustada teisi.

 

  1. KUIDAS LAST ÕIGESTI KASVATADA?
    Last ei olegi vaja väga kasvatada. Kui bioloogiline objekt, kasvab ta ka ise, kui saab piisavalt süüa ja omab mingit peavarju ning külmemas kliimas mingit kehakatet. Kasvamine on bioloogias keskne mõiste ja tähendab organismi (organi) kvantitatiivset muutust.Lapse kasvamist mõõdetakse kaalu ja sentimeetriga. Lasteasutuses on lapse kõige otsesem kasvataja kokatädi, kes teeb talle maitsvat ja tervislikku toitu. Last on vaja arendada. Areng, eriti inimese oma, on väga keerukas ja sellest on kirjutatud mahukaid raamatuid. Areng on organismi või organi kvaliteetne muutus, mida on väga raske mõõta ja hinnata. Psühholoogias kasutatakse selleks mitmesuguseid teste ja mõõdikuid, aga eelkõige mitte diagnoosiva, vaid abistava meetodina. Mind isiklikult häirib alati see, et kasvamine ja arenemine samastatakse – see annab tohutult võimalusi igasugusteks manipulatsioonideks. Ka kõrgkoolis peaks olema inimese arendus-, mitte kasvatusteaduskond. Viimane sobiks kokanduskooli. Kuna lapse, aga üldse kogu inimese arendamine on väga kallis, püüavad ka kõik poliitikud kasutada eelkõige sõna „kasvatus“.

 

  1. MIDA KUJUTAB ENDAST OKSÜDATIIVNE STRESS?
    Üha rohkem on viimasel ajal hakatud rääkima organismi oksüdatiivsest stressist, kus kesksel kohal on ensüüm melatoniin ja selle sünteesi kontrolli reguleeriv ainevahetussüsteem, milles olulist osa etendavad vabad radikaalid. Melatoniin („unehormoon“) reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, biorütme. Inimorganismistekib melatoniin peaajus paiknevas käbinäärmes aminohappest trüptofaanist. Oksüdatiivne stress on loomulik nähe igas loomses organismis. See tekib normaalse ainevahetuse korral, samuti immuunsüsteemi ja detoksikatsioonisüsteemide töötamisel, kuna need produtseerivad vabu radikaale ja reaktiivseid metaboliite. Samuti tekitab vabu radikaale ATP formeerimine. Vabu radikaale kasutavad teatud leukotsüüdid, näiteks neutrofiilid, organismi sissetungijate vastu. Vabad radikaalid on näiteks O2-, OH- ja Cl3COO-. Arvatakse, et inimesel on vabad radikaalid seotud Parkinsoni ja Alzheimeri tõvega. Oksüdatiivne stress on peamine organismi vananemisele ja vähkkasvajatele kaasaaitaja. Loomkatsed näitavad oksüdatiivse stressi otsest mõju nii sekundaarsete sootunnuste kujunemisele kui üldisele arengukiirusele. Kõige  rohkem vabu radikaale sisaldavad kartulikrõpsud, rääsunud rasvad, aga ka paljud sünteetilised ravimid.

 

  1. KUIDAS MEHENA TOETADA OMA LAPSEOOTEL NAIST?
    Oma naisega tuleb rohkem rääkida, rääkida ja rääkida ning püüda teda lõpuni ära kuulata, kuulata, kuulata… Igal mehel on õigus oma naisele tunnistada, et ta ei oska oma lapseootel naise tujudega enam midagi peale hakata. Koos saab alati leida mõlemat poolt rahuldava lahenduse, pingeid maandada ja konflikte ennetada. Võtke teineteise jaoks senisest rohkem aega.

 

  1. KAS ON MINGEID SELGEID MÄRKE, MIS VIITAVAD PAARISUHTE JÄTKUSUUTLIKKUSELE?
    Jah, teaduslikud uuringud näitavad, et nendeks märkideks on:
    • Teie mõlema kõnemaneeris ja kehakeeles on palju ühtelangevusi, mis ei jää märkamata ka lähedastele.
    • Teile meeldib magada ja uinuda teineteise kaisus.
    • Teile meeldib musitada ja teid ei häiri väga ka see, mida teised sellest mõtlevad.
    • Te seksite palju, loovalt ja mänguliselt.
    • Te oskate teineteist vastastikku märgata, tunnustada ja siiralt tänulikud olla.
    • Meespool on tervislik ja optimistlik, aga kindlasti lisab ka naise samasugune elustiil suhtele stabiilsust.
    • Te vaatate koos armastusfilme ja sirvite eeskätt naistele mõeldud ajakirju (kodukirju) ning vestlete ja arutlete nähtu-loetu üle.
    • Kui sind valdab oma suhtes rahulolu ja kindlustunne ning sisehääl ütleb, et kõik on korras, siis ongi ju kõik korras. See, millest sa mõtled nii heas kui halvas, ka toimib.Suhte purunemist ajendavad enim kahtlustused, ühepoolsed keelud ja armukadedus.
    • Teile meeldib vaba aega veeta koos sõpradest paaridega.
    • Ja huvitav või ehmatav, aga suhe on tugevam, kui naine teenib mehest veidi rohkem. Seega on armsas Eestis selles punktis veel palju arenguruumi.

 

  1. KAS INTELLEKT ON PÄRITAV?
    Seda küsimust on mulle palju esitatud. Tänapäeva geneetilised uuringud on tõestanud, et pojad pärivad oma intellekti emadelt, aga tütred isadelt ja sedagi vaid 50-protsendilise tõenäosusega. Intellekt pärandub geneetikute hinnangul 23 kromosoomipaari viimase ehk sugukromosoomide paariga. Andekust-intellekti kannab edasi sellest paarist X-kromosoom (naistel on neid selles paaris  kaks, meestel üks), nii et see ei saa kuidagi meestel päranduda isalt. Pärilikkus pärilikkuseks, aga kui seda õigel ajal ei märgata ega arendata, siis ei ole sellest kaasasündinud ühest andekuse olulisemast potentsiaalist mingit kasu. Kahjuks meie õppeprogrammid ei oska või ei taha andekust mõõta ega märgata, kuigi andekus on seadustega arvatud erivajaduste hulka. Elu on pigem näidanud seda, et ka suhteliselt madala kaasasündinud intellektiga lapsest võib saada igati meeldiv, sotsiaalselt toimetulev isik, kui teda ümbritseb mõistev, toetav ja arendav keskkond.Võtmeküsimus pole mitte see, kuidas mõõta intelligentsust, vaid see, kuidas mõõta andekust.
Müügitingimused Privaatsustingimused
Copyright © 2021 Meaningful Talks