Kirjeldus
Miks see teema oluline on?
Tunnet turvaline väljendamine on loomulik ja energiat andev ning nende sagedane tagasihoidmine võib kahjustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning seda mitte ainult lastel vaid ka täiskasvanutel. Lapsed õpivad empaatiat eelkõige jälgides täiskasvanute tegevust ning võttes tasapisi üle käitumismustrid ja hoiakud, mis on omased neid ümbritsevatele täiskasvanutele.
Samuti vajavad lapsed rohkem lähedust, rahu ja rutiini, kui me vahest arvata oskaksime. Erandlik pole ka juhus, kus niiöelda halvasti käituv murelaps on see, kes vajab tegelikult kõige rohkem hellust. Teiseks tuleb lastele õpetada ka ebaõnnestumistega toimetulekut. Kuidas me ka ei sooviks, siis ei saa alati olla kõik hästi. Oluline on saada lapsepõlvest kaasa teadmine, et sinu kõrval on olemas hoolivad inimesed ka kõige tumedamatel päevadel ning keda saab alati usaldada. Kiindumussuhe lapsepõlves on alus baasturvalisuse kujunemisele ning sellele, kuidas tulevikus erinevates suhetes ja olukordades käitutakse ja reageeritakse, sest on täiesti loomulik, et täiskasvanuna kordame mustreid, millega oleme lapsepõlves harjunud.
Mis juhtub, kui probleem jääb lahendamata?
Erinevad kliinilised uuringud on näidanud, et lapsed, keda pole piisavalt väiksena hellitatud, kellele pole pakutud vajalikku turvatunnet ning, kes on ühiskonna poolt sildistatud halvaks lapseks, neil võivad tekkida tõsised arengulised mahajäämused ja probleemid sotsiaalsetes suhetes teistega, lisaks suurem tõenäosus vaimsete probleemide tekkimiseks. Varases eas kujunenud suhtemustrid mõjutavad meie oskusi suuremal määral, kui arvata oskame. Näiteks on nelja-aastase lapse aju suurus 90% täiskasvanu omast ning esimeste aastate jooksul toimub inimese kõige kiirem areng tema elukaarel.
Mis juhtub, kui probleem lahendatakse?
Õpetades lastele juba väikesest peale, kuidas tulla toime enda emotsioonidega ning näidates täiskasvanutena lastele eeskuju, kuidas lahendada konflikte, aitab see ennetada probleemide süvenemist, vähendada negatiivset mõju laste sotsiaal-emotsionaalsele arengule ning tänu sellele saame pikemas perspektiivsis ka tervema ühiskonna. Kuna tänasel päeval on vaimse tervise häired saanud üha suuremaks probleemiks ning varsti arvatakse, et depressioon on üks suurimaid töövõimetuse põhjuseid.
LAGLE REINUP
Lagle on magistrikraadiga psühholoog ning mänguterapeut, kes on lisaks täiendanud enda teadmisi kognitiiv–käitumisliku teraapia kursusel ning läbinud lahenduskeskse lühiteraapia koolituse. Enda magistritöös keskendus ta kiusamiskäitumisele, mis on tema jaoks üheks südamelähedasemaks teemaks.
Laglele meeldib enda töös kombineerida erinevaid meetodeid ning ta peab elukestvat õppimist ja enesetäiendamist väga oluliseks, olles lisaks ennast täiendanud ka Barcelonas, osaldes seal mängupõhise õpetamise ning draamaõppe kursusel. Lisaks on ta täiendanud ennast ka paljudel erinevatel lühematel koolitustel.
Lagle on oma südameasjaks võtnud laste ja vanemate toetamise lasteaia ning koolikeskkonnas.
Arvustused
Tooteülevaateid veel ei ole.